04 august 2010

Sissejuhatuseks

2004. aastal istutasime istutasime kraavi veerde võsa äärde esimese õunapuu, järgmisel marjapõõsad ja püstitasime väikese kasvuhoone.


 Edasi läks elu loomulikku rada - nõgesevõsa arvelt on haritava maa pind suurenenud iga aastaga, lisandunud uusi viljakultuure ja suurem kasvuhoone. Saakigi kipub ühe pere vajadustest juba üle jääma. Samas on mõnus pärast kontoris veedetud päevatööd pista näpud mulda, nautida vihma ja päikest ning vaadata, kuis väikesest seemnest sirgub viljakandev taim. Mõnus on elada Eestimaa kliimas, kus sügisene külm tõmbab aiatööle kriipsu alla  - nii ei teki tööst tüdimust ega rahmeldamisest rutiini. Tubli kolm kuud annab aega olla ja puhata, meenutada suve süües pannkooke oma aia vaarikatega või mõõtes keldririiulil pilguga kõrvitsaridu. Veebruaris-märtsis, kui taas näpud sügelema hakkavad, algab tasapisi uus hooaeg - seemnest saavad alguse piprad ja paprikad, tomatid ja kurgid, arbuusid ja melonid, porgandi ja sibularead...




Maitsev ja toitev vili kasvab huumus- ja toitaineterikkas mullas - meie köögiviljapeenrad on maal, kus mullakihi paksus ulatub 0,5 kuni 1 meetrini ja selle all olev savikiht ei lase toitainetel minema uhtuda. Nii ei ole vajadust mulda mineraalväetistega täiendavalt toita. Sellist kuldaväärt maad tuleb aga osata hoida, et mullaviljakus ei kahaneks, huumuskiht ei väheneks ja mulla toitainetesisaldus oleks tasakaalus. Selleks teeme palju palju komposti, peame viljavaheldust, kasvatame liblikõielisi kultuure ja anname maale natuke kõdusõnnikut. Kui meie toidame maad, toidab ka tema meid. Viljavaheldus, looduslikud alad peenraservas, palju mesilasi, kimalasi ja linnukesi hoiavad kahjurputukad meie saagist eemal.


Et rohimisvaev kasvatamisindu ei kahandaks, on istutatavate kultuuride maa kaetud peenravaibaga - see ühtlasi soojendab kevadel kiiremini mulla, hoiab viljad puhtad ja väldib nende hukkaminekut, mis muidu kokkupuutes mullapinnaga sajusemal perioodil aset leida võib. Lisaks mullale kosutavad taimi vihm, kõrgemalt paekivikihtide vahelt immitsevad allikaveed ja põuasel ajal puurkaevuvesi. Päikesega on nagu on ja sel aastal on teda Päikesetõusu talu maadel eriti heldelt.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar